Blogi

EESTI BALLETILIIT

JUUBILAR JUTA LEHISTE (LASS)

23. juunil tähistab oma 85. juubelisünnipäeva üks omanäolisemaid baleriine Estonia teatri ajaloos.

Eesti Balletiliit soovib juubilarile palju õnne ja head tervist!

Juta Lehiste balletiõpingud said alguse Pärnu balletiringist, kus ta 1953. aastal oma õpetaja tõukel sai sisse Eesti Riiklikku Koreograafilisse Kooli. Iseseisev elu Tallinnas algas väga raskelt, sest koolil puudus nii ühiselamu kui ka söökla. Tühi kõht oli tema alaline saatja, eluase võõra pere juures. Vaatamata kehvadele tingimustele oli Laia tänava balletikool oma õpilaste jaoks õdus ja kodune. Kool toimis nagu suur sõbralik perekond, kus omavahel tihedalt suheldi ja kus õpetajad õpilastest hoolisid. Balletikoolis valitses positiivne loominguline õhkkond, paljuski tänu kooli direktorile, karismaatilisele Anna Ekstonile. Koolis hinnati vaimsust: loeti palju, käidi kunstinäitustel ja sümfooniakontserditel – harjumused, mis Jutat siiani saadavad. Ta murdis õpinguraskustest läbi ja lõpetas balletikooli 1960. aastal, olles VII lennus koos kaasõpilase Svetlana Balojaniga vaid kahekesi. Erialaõpetajaks oli Liia Leetmaa.

Estonia teatris hakkas ta kohe saama väiksemaid, aga ka nõudlikumaid soolorolle. Võimalus konkureerida teatri tippbaleriinidega tehniliselt rasketes osades oli noore baleriini jaoks suur väljakutse kui ka suur tunnustus. Juta tõeliseks läbimurdeks teatrilaval võib pidada 1966. aastal Enn Suve lavastatud E. Tubina balletti „Kratt” – siit alates teadvustus ta publikule kui Juta Lehiste. Kratiga sai Juta endale osa, millega ta sulandus sel määral, et Juta Lehiste ja Kratt muutusid sünonüümideks.

1968. aastal algas Juta Lehiste ja Mai Murdmaa aastaid kestnud koostöö, mille käigus sündisid epohhiloovad Prostituut „Võlumandariinis”, „Joanna tentata” (1970), Kaunitar „Kadunud pojas”(1975) jpt. Luigelauluks sai monolavastus „Naine”(1983). „Naine” oli tavatu lavastus ja äratas suurt tähelepanu. Kriitikud tunnustasid Mai Murdmaad nii lavastuse originaalse režii kui ka kummastavale heliteosele (Luciano Berio) erakordselt sobiva tantsulis-pantomiimilise lahenduse eest. Üksmeelselt leiti, et lavastaja ja esitaja on kokku sulanud sel määral, et võimatu on ühte teisest eraldada.

Oma pikal teatriteel oli Juta Lehistel palju huvitavaid rolle ja eredaid osatäitmisi. Tema ampluaa oli lai, ta oli ühtviisi köitev ja veenev nii koomilis-grotesksetes kui ka sügavalt dramaatilistes osades. Juta loodud tegelaskujud olid alati karakterilt lõpuni välja tunnetatud ja täpselt välja joonistatud. Ta oskas teha rollid enda omaks ja tundis ennast nendes hästi. Oma intervjuudes on Juta väitnud, et tema tipprollid – Kratt, Prostituut, Joanna ja Naine – sündisid tänu sellele, et ta oli nende ballettide esmaesitaja ega pidanud kellegagi konkureerima.

Kustav-Agu Püümani küsimusele „Kas sa pole kunagi tahtnud olla klassikaline baleriin” (ajakirjas Teatrielu 1983. a.) on Juta öelnud: „Pole tahtnud, aga olen olnud. Kauges nooruses tantsisin isegi Myrthat „Giselle`is”! Õnneks tulid varsti andekamad ja ma vabanesin sellest „kohakaaslusest”. Klassikaline ballett on minu olemusele võõras – selle kangelased (peale mõne erandi) on üheülbalised, ilma areneva siseeluta. Kui ei oska rõõmu tunda ainult puhtast tantsust, siis jääb paratamatultki millestki puudu. Kuid ma imetlen ja respekteerin oma kolleege, kelle ilus, puhas akadeemiline tants võib pakkuda suurt naudingut. Mul on olnud palju huvitavaid rolle suurepärasele muusikale, nii et pole kunagi tundnud end vaeslapsena sellepärast, et ma klassikat ei tantsi. Olen õnnelik olnud oma pärusmaal – lõhestatud, kirglike, vastuoluliste hingede seltsis. Minu osad on olnud eripalgelised ja nii põnevad, et nende kõrvale veel midagi soovida oleks selge ahnus”.

Artikli materjali on 2016. aastal Eesti Teatriliidu poolt kirjastatud raamatu „Juta Lehiste” ( autorid Juta Lehiste ja Regina Herodes) põhjal ja juubilari nõusolekul kokku pannud Lemme Järvi-Saarma.

FOTODE ALLKIRJAD:

1. Pärast lõpueksamit 1960. a. Vasakult: Juta, Anna Ekston, Lia Leetmaa, Svetlana Balojan.

2. Kratt „Kratis”, lav. Enn Suve, 1966. a.

3. – 4. Prostituut „Võlumandariinis”, lav. Mai Murdmaa. Koos Janis Garancisega. 1968. a.

5. Joanna „Joanna tentatas”, lav. Mai Murdmaa, 1970. a.

6. Kaunitar „ Kadunud pojas”, lav. Mai Murdmaa. Koos Vjatšeslav Maimussoviga. 1975. a.

7. – 9. Naine „Naises”, lav. Mai Murdmaa, 1983. a.